125.000 sarvaeallis iskojuvvon CWD-dávda

Denne saken er eldre enn to år

Veterinárainstituhtta lea iskan oktiibuot 125.000 sarvaealli dan rájes go vuosttaš eallis fuomášedje CWD (Chronic Wasting Disease) -dávdda 2016. Iskosiid leat váldán sihke bivddus ja johtolagas goddon sarvvain ja buohcci sarvvain, ja dat lea dehálaš oassi CWD-dávdda čuovvumis Norggas.

Les saken på norsk bokmål (Regjeringen.no)

Leat sáhttán váldit nu ollu iskosiid, go nu ollugat leat áŋgirit searvan bargui. Iskosiid leat váldán bivdit, gielddaid fuođđohálddašeapmi, goddelávdegottit, Stáhta luonddugeahčču, Biebmobearráigeahčču, báikkálaš várrestivrrat ja earát.

Eanandoallo- ja biebmoministtar Olaug Bollestad (KrÁ) rámiida bivdiid ja earáid áŋgirvuođa, geat leat searvan riikkaviidosaš eaktodáhtolaš bargui.

− Lean hirpmástuvvan das, makkár leavttuin Veterinárainstituhtta lea bargan, ja galle iskosa sii leat dutkan dássážii. Sarvafuođđuid oktavuhtii lea vejolaš ovddidit ealáhusaid, main fállet  bivdovásáhusaid ja maid vuođđun lea ahte sarvafuođđuid bierggus lea ereliiggán buorre málestit. Mii fertet danin gozihit sarvaelliid dearvvašvuođa, ja gávnnahit man viidát CWD-dávda lea leavvan. Lea mávssolaš sihke bivdiide, njuovahagaide ja biergočuohppiide, ahte iskosiidda ožžot vástádusaid johtilit, dadjá stáhtaráđđi Bollestad.

Mávssolaš váldit iskosiid sihke vuoigŋašiin ja rávssáin

Veterinárainstituhta seniordutki ja CWD-koordináhtor Jørn Våge dadjá iežaset ain gozihit dávdda. Čakčamánus 2020 gávdne bivddu oktavuođas CWD-dávdda muhtun gottis Hardangerduoddaris.

Våge aiddostahttá, ahte lea mávssolaš oažžut iskosa sihke vuoigŋašiin ja rávssáin, ja iskosiin galgá leat buorre kvaliteahtta vai daid vuođul ožžot johtilit rievttes dieđuid.

−Lea mávssolaš ahte iskosiid váldet dárkilit ja ahte dieđuid registrerejit riekta. Ulbmilin lea lasihit dieđuid dávdda leavvama birra, nu ahte eiseválddit sáhttet buoremus lági mielde hálddašit buohcuvuođa ja min sarvaelliid náliid, dadjá Våge.

Laboratorias barget áŋgirit

Sylvie Benestad bargá Veterinárainstituhtas ja sus lea fágalaš ovddasvástádus priovdnadávddaid analysain, diagnostihkas ja dutkamis. Son muitala ahte sin erenoamášlaboratoria lea 2020:s ja dán jagi njukčamánu rádjái dutkan eanet go 25.000 iskosa, mat leat váldojuvvon sarvaelliin. Sus lea maid ovddasvástádus Veterinárainstituhta doaimmas priovdnadávddaid riikkaviidosaš referánsalaboratorian, ja maiddái elliiddearvvašvuođa searvvi (OIE) riikkaidgaskasaš CWD-referánsalaboratorias. OIE referánsadoaimma olis Veterinárainstituhttá ovttasbargá olles máilmmi riikkaiguin CWD-diagnosaid nannemiin.

− Mii analyseret juohke beaivve, miehtá jagi, iešguđet elliin váldojuvvon iskosiin leatgo dain priovnnat.

Bivdoáigodagas instituhta bargiin lea ereliiggán ollu bargu ja sii barget ovttas iskosiid analyseremiin. Muhtun beivviid mii analyseret gitta 1600 iskosa. Mii guorahallat iskosiid vuđolaččat, ja leat máŋga muttu ovdalgo gávnnahit loahpalaš vástádusa, Benestad muitala.

Mii priovdnadávda lea?

CWD lea priovdnadávda, mas boastut máhccasan proteiidna čoaggana vuoigŋašiidda ja bilida daid. Buohcuvuohta goddá čuohte proseantta elliin, mat dan ožžot. Gottiin klassihkalaš CWD-dávda njoammu eallis nubbái, ealggas ja ruksesgottis dávda bohciida soaittáhagas.

Ii leat duođaštuvvon ahte buohcuvuohta livččii njommon olbmui eallis dahje bierggus, muhto sihkarvuođa dihte eai geavat elliid bierggu borramuššan, jos iskosat čájehit ahte dain lea dávda.

Veterinárainstituhtta ja Norgga luonddudutkaninstituhtta (NINA) gozihit CWD leavvama Biebmobearráigeahču ja Birasdirektoráhta ovddas.

Del artikkel