Jearaldagat ja vástádusat boazoboahkku birra

2018 rájes lea áicojuvvon skihpa bohccuin mas leat earret eará hávit ja árbbat čalmmiid ja viigá/guoccaga birra. Siva eai diehtán ovdal maŋŋit 2023:s, go gávdnui virus mii ovdal ii leat fuomášuvvon Eurohpás. Virus lea ožžon gaskaboddosaš nama «boazoboahkkovirus». Virus gullá boahkkovirusbearrašii (Poxviridae) ja sohkii ruksesgoddeboahkkovirus (Cervidpox virus). Ovddežis lea ruksesgoddeboahkkovirus gávdnon bohccuin Toronto Zoos Kanádas, ja vilgesseaiberuksesgottis, čáhppeseaiberuksesgottis, mulruksesgottis, amerihkálaš ealggas, pudus ja persiagaselles USA:s. Virus mii lea gávdnon bohccuin Norggas ja Ruoŧas orru leame genehtalaččat earálágan go dat moadde eará ruksesgoddeboahkkovirusa mat leat karakteriserejuvvon, mii sáhttá mearkkašit ahte dat ii leat sisafievrreduvvon USA:s dahje Kanádas. Danne lea jáhkkimis virus leamaš norgga ja ruoŧa bohccuin oanehet dahje guhkit áiggi ovdal go fuomášuvvui, muhto dan lea dárbu dutkat eanet ovdal go sáhttá konkluderet.

Mii diehtit vuos oalle unnán sihke virusa ja skiba lávdama birra. 2022:s skihpagođii eloš Romssas ja maŋit áiggis čájehuvvui ahte «boazoboahkkovirus» lei sivvan. Dán ealus lei unnán oktavuohta eará elliiguin. Dát lea dán rádjái áidna fáhtehallan man birra lea muitaluvvon Norggas, muhto govvamateriálas eará norgga ealuin čájehuvvo ahte skihpa gávdno maiddái eará báikkiin. Ruoŧas lea virus gávdnon bohccuin Jämtland,Västerbotten ja Norrbotten länain (fylkkain). 2018 rájes leat muhtin ruoŧa ealuin áican ahte bohccot main leat boazoboahkkomearkkat leat lassánan go bohtet luovoseatnamis čakčat.

Gaskaboddosaš dáhtaid vuođul orru leame ahte leat eanas nuorra bohccot/dán jagáš miesit mat ožžot dávdamearkkaid. Mihtilmas dávdamearka lea hávit čalmmiid birra. Dát álget hávážiiguin, muhto sáhttet stuorrut moatti beaivvis. Háviid sturrodat ja gokko dat leat čalmmi birra sáhttá rievddadallat. Go beaivvit ja vahkut leat gollan sáhttet hávit árbahuvvat. Dát buorránit hilljánit (sáhttá ádjánit vahkuid mánuid) ja guođđit guorba rieggáid čalmmiid birra. Njunneráiggiide, njuni ala, njuni ja njálmmi birra, ja beljiide  sáhttet šaddat hávit dahje árbbat, ja maiddái guoccaga ovdanáhki ja viigáráiggi ja bahtaráiggi liikki birra. Čalbmečuozzahávit leat maiddái áicojuvvon. Bohccot sáhttet vuoimmehuvvat, guohtut unnit ja geahpput. Bohccot mat skihpet garrasit sáhttet ádjánit vahkuid dahje mánuid álššaiduvvat, muhto mii jáhkkit ahte eatnasat buorránit ieža. 

Olu boahkkovirusat njommot go lea njuolga dahje eahpenjuolga oktavuohta bohccuid gaskkas, hávážiid bokte liikkis ja muhtumat maiddái goaikkanasnjoammumiin vuoigŋanoliid bokte. Virus sáhttá seailut guhká hávveárbbain mat gáhččet eret ja njoammudit bohccuid mat gusket árbbaide. Njoammuduvvon bohccuid árbbain lea hui olu «Boazoboahkkovirus», ja njoammudit várra seammá láhkái. Muhtin boahkkovirusiin lea smávvaciebanat vuorkán luonddus ja lea raporterejuvvon ahte divrrit sáhttet njoammudit virusa iešguđetlágan elliid gaskka. Eat dieđe njoammu go «boazoboahkkovirus» dieinna lágiin.

Boazoeaiggát galgá sihkkarastit ahte skihpa bohccot fuolahuvvojit ja ožžot dohkálaš divššu eastadan dihte njoammuma lávdamis eará elliide dahje olbmuide. Jus lea dárbu, ovdamearkka dihte eahpedábálaš jámolašvuođa dahje go leat eará duođalaš dávdamearkkat, galgá váldit oktavuođa veterinearain. Skihpa bohccuid berre rátkit ealus. Jus eallu lea áiddi siste sáhttá árvvoštallat luoitit dearvvaš bohccuid ja biebmat daid  luovoseatnamis, ja dollet skihpa bohccuid. Berre garvit geavaheames seamma biktasiid go bargá skihpa ja dearvvaš bohccuiguin. Skihpa bohccuid soaitá fertet biebmat ja dikšut eanet. Muhtun dáhpáhusain sáhttá leat áigeguovdil dálkkodit, dan ferte dalle árvvoštallat ja gulahallat báikkálaš veterinearain.

Lea eahpesihkar movt eastadit «boazoboahkkofáhtehallama». Buorre dearvvašvuođadilli ja unnimus lági mielde hušša, sáhttá váikkuhit skiba eastadeapmái. Go bohccot skihpagohtet berre erret skihpa bohccuid, ja berre eastadit oktavuođa eará ealuiguin. Lea álo dehálaš buhtistit ja vejolaččat desinfiseret biergasiid main sáhttá leat njoammun mii boahtá eará orohagain. Gávdnojit boahkut mat adnojuvvojit boahkkovirusii eará eallišlájain, muhto daid ii sáhte atnit «boazoboahkkovirusa» vuostá.

Boahkkovirus ii gierdda báhkkagieđahallama. Ovdamearkka dihte jápmá smávvašibitvirus go lea 10 minuhta 60 °C grádas. Boahkkovirus jápmá maiddái dábálaš desinfiserenávdnasiiguin. Boahkkovirus gierdá galmmiheami ja sáhttá seailut jahkeviissaid -20 °C gálbmasis ja eanet, ja gierdá maiddái goikama bures. Dát mearkkaša ahte virus soaitá ceavzit guhká birrasis.

Ii leat goassege fuomášuvvon njoammun olbmui bohccos. Buorre ráinnasindoallan ja buorit njoammuneastadeaddji doaimmat leat dattetge álo dehálaččat go gieđahallá skihpa elliid.

Bohccot maid njuovvá galget leat dábálaš dearvašat ja dain galget leat dábálaš funkšuvnnat, lihkadeapmi ja gorutguoddu. Dát mielddisbuktá ahte bohccot mat leat skihpasat, juogo danne go lea «boazoboahkkovirus» dahje eará skihpa, eai galgga njuvvojuvvot. Dat leat dušše muhtin boahkkovirusat mat sáhttet njoammut olbmuide, ja dát lea hui eahpedábálaš ahte dat njommot bierggu bokte.

Bohccot main leat gehppes liikerievdamat, ja mat muđui leat álššaid alde, sáhttá danne njuovvat nugo dábálaččat.

Go njuovvá berre bálkestit ja jávkadit liikki ja cuoccaid main leat hávit ja árbbat.

Eanas boahkkovirusat leat njommot dušše dihto eallái, muhto muhtumat sáhttet njoammut eará eallišlájaide. Eat dieđe vuos sáhttá go «Boazoboahkkovirus» njoammut eará eallišlájaide. Dássážii go diehtigoahtit eanet dán birra, de berre leat várrogas ovdagihtii ja gieđahallat dan dego sáhtášii njoammut. Mii eat dieđe dange sihkkarit leago boazu dat šládja mas virus lea vuolgán, dahje boahtá go eará eallišlájas, soaitá villa ciebanis.

Veterinærinstituttet (Veterinearainstituhtta) ja Boazodearvvašvuođabálvalus (Reinhelsetjenesten) háliida iskkusmateriála bohccuin main leat buozanvuođamearkkat mat orrot čájeha «Boahkkovirus» infekšuvnna. Dát lea dehálaš oažžun dihte eanet máhtu skiba birra vai sáhttá ráhkadit buriid eastadeaddji doaimmaid. Iskkusváldin dáhkkojuvvo dainna lágiin ahte ruvve bupmolsákki (virussvabe) dákko gokko leat hávit. Jus ealli lea jápmán, lea maiddái vejolaš čuohppat dakko gokko leat hávit/árbbat. Materiála sáddejuvvo galmmihuvvon dahje jiekŋuduvvon.

Váldde oktavuođa Veterinærinstituttet (Veterinearainstituhtain) dahje Boazodearvvašvuođabálvalusain Norggas dahje Ruoŧas mat sáddejit iskkusváldinbiergasiid ja iskkusváldinbagadusa.