Lymfamáhtu (Rumenfilaria andersoni)

Lymfamáhtu lea parasihtta mii njoammu bohccuide ja eará gazzaguoberelliide (hjortaelliide), earenoamážit liegga ja njuoska gesiid  maŋŋel go leat ollu divrrit. Go leat garra infekšuvnnat sáhttá boazu vuoimmehuvvat, muhto dávjá ii oainne báljo ealli bohccuin ahte leat skihpame. Go njuovvá oaidná viidon lymfasuonaid čoavjjis main leat máđut siste. Parasihtta lea ovdal gávdnon ollu gazzaguobereallináliin (hjortanáliin) Fennoskándias ja duođaštuvvui vuosttaš geardde Finnmárkkus, Norggas 2024:s. Dikšu Ivomec vet.®  dálkasiin ii jávkat buot parasihtaid.

Govva 1. Olles šattot lymfamáhtu (Rumenfilaria andersoni) lymfasuonaid siste čoavjjis bohccos (vilges njuolat čájehit oinnolaš parasihtaid guhkes vilges árpun). Govva: Sauli Laaksonen.

Njoammunávnnas ja njoammungeainnut

Lymfamáđu eallingeardi lea čadnon gazzaguoberelliide (hjortaeallit) ja diehtemeahttun varranjammi divrái. Parasihtta lea duođaštuvvon bohccuin boazodoalus ja ollu eará gazzaguoberelliin (hjortaelliin) Fennoskándias.

Olles šattot parasihtta lymfasuonain ráhkada máhttomuttuid (mikrofilarier) mat mannet varrii. Ádjána sullii 5 mánu dan rájes go bohccui lea njommon dassážii go gávdná šaddi máhtomuttuid varas. Go divri njámmá vara njoammuduvvon bohccos ovdána parasihtta viidáseappot nu ahte sáhttá njoammudit ođđa bohccuid.

Fuomášeapmi

Lymfamáhtu duođaštuvvui vuosttaš geardde Fennoskándias suoma bohccuin boazodoalus 2004:s. Parasihtta lea gávdnon suoma vuovdebohccuin, ealggain, vuovderuoigguin ja vilgesseaibegottiin (hvithalehjort) Dat duođaštuvvui bohccuin boazodoalus Norrlánddas, Ruoŧas 2024:s ja 2025:s ja Nuorta-Finnmárkkus 2024:s. Dán parasihta leavvan lea unnán dokumenterejuvvon.

Iskkusváldin

Parasihta sáhttá duođaštit go dárkkista lymfasuonaid čoavjjis go njuovvá dahje obdusere (Govva 1). Parasihta gorutguhkkodat lea 3 - 10 cm.

Šaddi máhtomuttuid sáhttá duođaštit ealli bohccuin. Varraiskosiid main duođašta šaddi máhtomuttuid váldojuvvojit EDTA-varraiskkuslásiin eastadan dihte ahte varra koagulere (gieluluvvá), ja daid sáhttá galmmihit ovdal go sádde. Njoammuma maŋŋel ádjána 5 mánu ovdal go šaddi máhtomuttuid sáhttá duođaštit varas, áramusat skábmamánus. Šaddi máhtomuttut lassánit dan maŋŋel boahtte geasi rádjái go leat eanemus divrrit ja dilálašvuođat viidásit leavvamii leat buorit. Jus háliida diehtit ollislaččat man ollu gávdno ealus, de sáhttá omd. iskat vara go rátká dálvet.

Dikšu

Lymfamáhtuinfekšuvnna sáhttá belohahkii dikšut Ivomec vet.® injekšuvnnain (1 mL/50 kg náhki vuollái). Ivermektindálkkas goddá dušše šaddi máhtomuttuid varas iige olles šattot parasihtaid lymfasuonain. Guorahallamat čájehit ahte parasihtta fas ilbmá varrii sullii guokte mánu maŋŋel divššu.

Eastadeapmi

Vuovdamáđu njoammuma bohccuide sáhttá eastadit go atná bálggahanguovlluid go leat ollu divrrit. Dat mearkkaša sirdit bohccuid guohtumiidda ordaráji bajábealde, dávjá badjosis (duoddaris), gos galmmas ja biekkat dagahit ahte divrešlájaide lea heajos dilli.

Buhtadus

Lea vejolaš ohcat buhtadusa Eanandoallodirektoráhtas go mássá ollu bohccuid dávdda leavvama geažil. Ohcangáibádusat lea čilgejuvvon Boazodoalu ovddidanfoandda láhkaásahusas, kapihtal 2. Eanet dieđut maid leat dahkan go lea leamaš vuoiŋŋašmáhtoleavvan geahča artihkkalaš Boazodoalloođđasiin 2020, nr. 2, siidu 18-23.

Eanet dieđut

Jus dus leat gažaldagat vuovdamáđu dahje eará dávddaid birra bohccuin, váldde áinnas oktavuođa boazodearvvašvuođabálvalusain, telefonnummara 48 50 70 06 bokte dahje e-poastta: post@reinhelsetjenesten.no bokte.